F. R. Kreutzwald - Eesti rahva ennemuistsed jutud

Rahva suust üles korjatud ja kirja pandud Eesti rahva ennemuistsed jutud:
Kullaketrajad
Pikkjalg, Osavkäpp ja Teravsilm
Vaeslapse käsikivi
Kaksteistkümmend tütart
Kuidas üks vaenelaps kogemata õnne leidis
Kergejalgne kuningatütar
Puulane ja Tohtlane
Lopi ja Lapi
Nupumees
Härjapõlvlaste riid
Võllamehikesed
Tuhka-Triinu
Kuidas üks kuningatütar seitse aastat oli maganud
Tark mees taskus
Tänulik kuningapoeg
Maa-alused
Vägev vähk ja ahne naine
Põhja konn
Leitud laps
Õnnemunake
Kivialuste ristitütar
Õnne rublatükk
Julge rehepapp
Kuidas üks kuningapoeg karjapoisi-põlves üles kasvas
Pilli-Tiidu
Võõrasema
Küti kadunud õnn
Paristaja poeg
Helde puuraiuja

Illustreerinud Günther Reindorff.

Teatud klassides kohustuslik kirjandus.
https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthbnItZXV0RmVEQkk/view?usp=sharing

Emil Ertl - Kartaago: heitlus ja hukk

Kartaago varemed asuvad tänapäeva Tuneesias Tunise lähedal.
Rooma pidas pikki ja kurnavaid sõdu ülemvõimu pärast Vahemerel. Kuulusid ju enne Puunia sõdu Kartaagole kogu Aafrika rannik, suurem osa Hispaaniast, Korsika, Sardiinia ja suuremjagu Sitsiiliastki. Kartaago hävitamine sai Rooma kinnisideeks. Senaator Cato vanem lõpetas kõik oma kõned sõnadega: "Kartaago tuleb hävitada!"
Romaani sündmustik areneb III Puunia sõja (149?146 eKr) ajal. Kui eelmistes Puunia sõdades suutis Rooma oma konkurendi mõju üksnes piirata, siis viimases Kartaago vallutati ja laastati. Varemetele külvati soola, et rohigi seal ei kasvaks. See küll ei takistanud linnal mõnikümmend aastat hiljem Rooma impeeriumi koosseisus uuesti õitsele puhkemast. Araablased hävitasid ta alles seitse sajandit hiljem lõplikult.
Austria kirjandusklassik Emil Ertl on selgelt puunialaste poolel. Tema ajalootäpne ja kirjanduslikult nõtke käsitlus heidab valgust antiikmaailma oludele, kasvatab liha ajalooteaduse skeletile. Lugejal tekib ettekujutus Rooma impeeriumi tekkest.

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthNEktTXVjN21Uemc/view?usp=sharing

Valdek Kiiver - Eestlane, su mehemeel...

Valimik kangelaslugusid.

Möödunud sajandi neljakümnendad aastad olid Eestile rasked. Nõukogude okupatsiooni alla langenud rahva kallal asusid tööle NKVD surmaveskid. Sõja puhkedes sunniti tuhanded noored mehed mobilisatsiooni korras Punaarmeesse. 

Kuid tegelikult paigutati neist enamik hoopis loomavaguneisse ja tuhandete noorte meeste teekond lõppes kuulsusetult Siberi sunnitöölaagreis. 

Oma elu peale ei saanud tollal keegi kindel olla. Kuid siiski leidus ka neil hirmsatel aegadel julgeid inimesi, kes ei lasknud ennast lambaina tapale viia, vaid kes võtsid olukorda mõistes oma saatuse otsustavalt enda kätte. Ning just tänu oma meelekindlusele õnnestuski neist paljudel ka ellu jääda. 

Käesolev raamat toobki ajaloo hämarusest lugejate ette hulga dramaatilisi lugusid, mis ületavad kaugelt ka kõige põnevamaid väljamõeldud seiklusjutte. Kõik alljärgnevad kangelaslikud, lausa uskumatudki lood on kunagi tõesti aset leidnud ja neis on osalenud reaalsed inimesed. Ja eks kinnita see vägagi üheselt, kui pisut parafraseerida vabadussõdalaste kunagist lipulaulu „Eestimaa, su mehemeel...", et nii kaua, kui leidub selliseid inimesi, kellest käesolevas raamatus juttu tuleb, ei võida meid keegi. 

Olgu nende möödunud aegadel elanud kaasmaalaste erakordne vaprus eeskujuks kõikidele põlvedele.

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthNDN5Mi01YVJDQW8/edit?usp=sharing

V. Passetski - Eestist pärit Arktika-uurijad

Eestist on pärit terve plejaad polaaruurijaid: Eduard Toll ja Karl Baer, Alexander Bunge ja Alexander Schrenk, Alexander Keyserling ja Friedrich Schmidt, Constantin Grewingk ja Ernest Hofmann, Ferdinand Wrangel ja Otto Kotzebue, Alexander Middendorf ja meremehed kuulsast Krusensternide perekonnast. Mõned neist olid Tartu ülikooli kasvandikud ja teadlased, teised teenisid Vene sõjalaevastikus, kuid kõik nad olid lahutamatult seotud Eestimaaga, kus nad sündisid, õppisid ja elasid palju aastaid ...
Kogu XIX sajandi jooksul rikastasid Eestist pärit teadlaste polaaruurimused maailma teadust. Nad jätsid igaveseks oma jälje Arktika tundmaõppimise ajalukku.
Nende tee oli okkaline. XIX sajandi alguses polnud ühegi uurija jalg tallanud Venemaa põhjarannikut tuhandete miilide ulatuses: Veel polnud kaardil Bunge maad ega Wrangeli saart, veel kahtlesid teadlased ja meremehed Beringi väina olemasolus ja keegi ei teadnud, kas põhjas läheb meretee Vaiksest ookeanist Atlandi ookeani...
https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthSjU4LUkyWks0RkE/edit?usp=sharing

Eesti rahva kannatuste aasta (koguteos)

Igal raamatul on oma saatus. Nii ei ole erandiks ka 1943. aastal Eesti Omavalitsuse toetusel kirjastuses Eesti Kirjastus ilmunud teos „Eesti rahva kannatuste aasta“. Õigupoolest oli tegemist kaheköitelise koguteosega. See Saksa okupatsiooni ajal välja antud raamat kirjeldab Eestis toimunut aastatel 1939–1941 rõhuasetusega esimesel punasel aastal. Sõja ajal koostatud ülevaateteose tekstid ilmusid mõistetavatel põhjustel autorite nimedeta. Korrektoriks oli keeleteadlane Rein Nurkse (1907–1963), kellele mõisteti sõja järel selle eest karistuseks 25 aasta sunnitööd. Kavandati ka kolmanda raamatu väljaandmist, kuid see töö katkes 1944. aasta suvel, millal sõjategevus taas Eestisse jõudis. Esimese köite ilmumise järel kirjutas Juhan Viidang (1900–1980) ettenägevalt, et koguteos kirjeldab „tulevastele põlvedele eesti rahva masendavaid elamusi bolševistliku vägivallavalitsuse all.“ (Eesti Sõna, 18. VII. 1943).
Pärast Eesti taasokupeerimist 1944. aasta sügisel pandi „Eesti rahva kannatuste aasta“ kohe loomulikult keelatud raamatute nimekirja ja suleti raamatukogude erifondidesse. See raamat jäi alles paljudesse koduraamatukogudesse ja ringles käest kätte kitsamates ringkondades.
„Eesti rahva kannatuste aasta“ 4. trüki avaldamine 69 aastat pärast esmatrükki on seega eelkõige oluline tollase ajastu dokumendina. (Tõnu Tannberg, ajaloolane, Tartu Ülikooli õppejõud).

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthdy1odEJfY3ZmTWM/edit?usp=sharing

Edgar Saks - Eesti viikingid

Käesoleva raamatuga tahetakse heita valgust neile Läänemere lõunaranniku rahvastele, kes olid meie ajaarvamise esimesel aastatuhandel Skandinaavia viikingite ajaloolised vaenlased, rääkida nende mereretkedest ja piratica'teks nimetatud sõjalaevadest. Skandinaavlaste viikingisaagad avaldati juba ammugi ja seda on tehtud väga heal tasemel, kuid vaenlasi, kellega need viikingid sõdisid, varjab endiselt ajaloo hämarus.


https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthNHBXZGdBMURUMVk/edit?usp=sharing

E. R. Burroughs - Tarzan ja kuldlõvi

Tarzani-lugude kaheksas raamat.

Lõvile anti nimeks Jad-bal-ja, mis Pal-ul-doni pitekantropuste keeles tähendab Kuldlõvi. Seda nime näis õigustavat looma kuldne karv. Iga päevaga harjus lõvi üha rohkem inimeste ja oma kasuemaga, kes peagi hakkas temasse suhtuma kui oma lihasesse kutsikasse. Koerale anti nimeks Za, mis tähendab tüdrukut. Kahe päeva pärast lasti koer nööri otsast lahti ja ta hakkas neile meelsasti järgnema läbi džungli, püüdmata kordagi ära joosta. Vastupidi, ta paistis olevat õnnelik üksnes siis, kui sai viibida kellegi kõrval.

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthd19uZGFmNk5hMFE/edit?usp=sharing