Emil Ertl - Kartaago: heitlus ja hukk

Kartaago varemed asuvad tänapäeva Tuneesias Tunise lähedal.
Rooma pidas pikki ja kurnavaid sõdu ülemvõimu pärast Vahemerel. Kuulusid ju enne Puunia sõdu Kartaagole kogu Aafrika rannik, suurem osa Hispaaniast, Korsika, Sardiinia ja suuremjagu Sitsiiliastki. Kartaago hävitamine sai Rooma kinnisideeks. Senaator Cato vanem lõpetas kõik oma kõned sõnadega: "Kartaago tuleb hävitada!"
Romaani sündmustik areneb III Puunia sõja (149?146 eKr) ajal. Kui eelmistes Puunia sõdades suutis Rooma oma konkurendi mõju üksnes piirata, siis viimases Kartaago vallutati ja laastati. Varemetele külvati soola, et rohigi seal ei kasvaks. See küll ei takistanud linnal mõnikümmend aastat hiljem Rooma impeeriumi koosseisus uuesti õitsele puhkemast. Araablased hävitasid ta alles seitse sajandit hiljem lõplikult.
Austria kirjandusklassik Emil Ertl on selgelt puunialaste poolel. Tema ajalootäpne ja kirjanduslikult nõtke käsitlus heidab valgust antiikmaailma oludele, kasvatab liha ajalooteaduse skeletile. Lugejal tekib ettekujutus Rooma impeeriumi tekkest.

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthNEktTXVjN21Uemc/view?usp=sharing

Valdek Kiiver - Eestlane, su mehemeel...

Valimik kangelaslugusid.

Möödunud sajandi neljakümnendad aastad olid Eestile rasked. Nõukogude okupatsiooni alla langenud rahva kallal asusid tööle NKVD surmaveskid. Sõja puhkedes sunniti tuhanded noored mehed mobilisatsiooni korras Punaarmeesse. 

Kuid tegelikult paigutati neist enamik hoopis loomavaguneisse ja tuhandete noorte meeste teekond lõppes kuulsusetult Siberi sunnitöölaagreis. 

Oma elu peale ei saanud tollal keegi kindel olla. Kuid siiski leidus ka neil hirmsatel aegadel julgeid inimesi, kes ei lasknud ennast lambaina tapale viia, vaid kes võtsid olukorda mõistes oma saatuse otsustavalt enda kätte. Ning just tänu oma meelekindlusele õnnestuski neist paljudel ka ellu jääda. 

Käesolev raamat toobki ajaloo hämarusest lugejate ette hulga dramaatilisi lugusid, mis ületavad kaugelt ka kõige põnevamaid väljamõeldud seiklusjutte. Kõik alljärgnevad kangelaslikud, lausa uskumatudki lood on kunagi tõesti aset leidnud ja neis on osalenud reaalsed inimesed. Ja eks kinnita see vägagi üheselt, kui pisut parafraseerida vabadussõdalaste kunagist lipulaulu „Eestimaa, su mehemeel...", et nii kaua, kui leidub selliseid inimesi, kellest käesolevas raamatus juttu tuleb, ei võida meid keegi. 

Olgu nende möödunud aegadel elanud kaasmaalaste erakordne vaprus eeskujuks kõikidele põlvedele.

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthNDN5Mi01YVJDQW8/edit?usp=sharing

V. Passetski - Eestist pärit Arktika-uurijad

Eestist on pärit terve plejaad polaaruurijaid: Eduard Toll ja Karl Baer, Alexander Bunge ja Alexander Schrenk, Alexander Keyserling ja Friedrich Schmidt, Constantin Grewingk ja Ernest Hofmann, Ferdinand Wrangel ja Otto Kotzebue, Alexander Middendorf ja meremehed kuulsast Krusensternide perekonnast. Mõned neist olid Tartu ülikooli kasvandikud ja teadlased, teised teenisid Vene sõjalaevastikus, kuid kõik nad olid lahutamatult seotud Eestimaaga, kus nad sündisid, õppisid ja elasid palju aastaid ...
Kogu XIX sajandi jooksul rikastasid Eestist pärit teadlaste polaaruurimused maailma teadust. Nad jätsid igaveseks oma jälje Arktika tundmaõppimise ajalukku.
Nende tee oli okkaline. XIX sajandi alguses polnud ühegi uurija jalg tallanud Venemaa põhjarannikut tuhandete miilide ulatuses: Veel polnud kaardil Bunge maad ega Wrangeli saart, veel kahtlesid teadlased ja meremehed Beringi väina olemasolus ja keegi ei teadnud, kas põhjas läheb meretee Vaiksest ookeanist Atlandi ookeani...
https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthSjU4LUkyWks0RkE/edit?usp=sharing

Eesti rahva kannatuste aasta (koguteos)

Igal raamatul on oma saatus. Nii ei ole erandiks ka 1943. aastal Eesti Omavalitsuse toetusel kirjastuses Eesti Kirjastus ilmunud teos „Eesti rahva kannatuste aasta“. Õigupoolest oli tegemist kaheköitelise koguteosega. See Saksa okupatsiooni ajal välja antud raamat kirjeldab Eestis toimunut aastatel 1939–1941 rõhuasetusega esimesel punasel aastal. Sõja ajal koostatud ülevaateteose tekstid ilmusid mõistetavatel põhjustel autorite nimedeta. Korrektoriks oli keeleteadlane Rein Nurkse (1907–1963), kellele mõisteti sõja järel selle eest karistuseks 25 aasta sunnitööd. Kavandati ka kolmanda raamatu väljaandmist, kuid see töö katkes 1944. aasta suvel, millal sõjategevus taas Eestisse jõudis. Esimese köite ilmumise järel kirjutas Juhan Viidang (1900–1980) ettenägevalt, et koguteos kirjeldab „tulevastele põlvedele eesti rahva masendavaid elamusi bolševistliku vägivallavalitsuse all.“ (Eesti Sõna, 18. VII. 1943).
Pärast Eesti taasokupeerimist 1944. aasta sügisel pandi „Eesti rahva kannatuste aasta“ kohe loomulikult keelatud raamatute nimekirja ja suleti raamatukogude erifondidesse. See raamat jäi alles paljudesse koduraamatukogudesse ja ringles käest kätte kitsamates ringkondades.
„Eesti rahva kannatuste aasta“ 4. trüki avaldamine 69 aastat pärast esmatrükki on seega eelkõige oluline tollase ajastu dokumendina. (Tõnu Tannberg, ajaloolane, Tartu Ülikooli õppejõud).

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthdy1odEJfY3ZmTWM/edit?usp=sharing

Edgar Saks - Eesti viikingid

Käesoleva raamatuga tahetakse heita valgust neile Läänemere lõunaranniku rahvastele, kes olid meie ajaarvamise esimesel aastatuhandel Skandinaavia viikingite ajaloolised vaenlased, rääkida nende mereretkedest ja piratica'teks nimetatud sõjalaevadest. Skandinaavlaste viikingisaagad avaldati juba ammugi ja seda on tehtud väga heal tasemel, kuid vaenlasi, kellega need viikingid sõdisid, varjab endiselt ajaloo hämarus.


https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthNHBXZGdBMURUMVk/edit?usp=sharing

Erich von Däniken - Tulnukate jäljed

Von Däniken jõuab kiiresti järeldusele, et meie olemegi tulnukad ja seega ei saa olla erilisi kultuurilisi ja füsioloogilisi erinevusi meie ja muude tulnukate vahel (nt lk 25-26, no kui keegi peaks naiivselt arvama, et maavälised olendid on hoopis midagi muud) – mis on argielus erinevate inimestega suheldes tõepoolest silmatorkavalt tõene väide. Mis paneb mõneti matslikult ja trotslikult küsima, et milleks üldse sinna kosmosesse tagasi kobida, alaväärsed nagu oleme. Edasi – kui algul saab teada, et mingid hominiidid said tulnukate poolt kunstviljastatud ning sellest sündis tänapäevane inimene, siis selgub lisaks, et tulnukad elasid hiljemgi jumalatena oma kunstviljastatud lapsukeste juures. Nojah, von Dänikeni järgi käis siin minevikus parajalt suur kosmoseliiklus ja nüüd on inimesed nagu vaeslasteks jäänud, kosmosejumalad pole veel tagasi tulnud. Ja kas neid tulebki. Igal juhul, autor on üsna verine arheoloogide peale

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthcFE1VkJVaFYyb1U/edit?usp=sharing

Erich von Däniken - Zeusi nimel

Erich von Däniken on meie planeeti külastanud maaväliste tsivilisatsioonide külaskäikude jälgi otsinud igast maailma nurgast. Selles raamatus uurib ta tähelepanelikult kreeka kultuuri muistseid allikaid.
Dänikeni "jälitustöö" on toonud päevavalgele arvukalt tõendeid, et aastatuhandeid enne meie aega eksisteeris Kreeka aladel kõrgelt arenenud tehniline kultuur.
Von Däniken esitab oma raamatus täiesti uudseid tõlgendusi nii kreeka müütide, kultuspaikade kui -objektide kohta.

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthSDQyOWx4QWRQNm8/edit?usp=sharing

D.Taevere, R.Mihhailov - Agoonia

Kui 1945 aasta maikuu alguses lendasid üle maailma sõnad «võit», «rahu» ei lõppenud veel paljude nimeste võitlustee. Edasi pidasid lahinguid ka vastuluuremehed, kes jälitasid, peitu pugenud natsidest timukaid ning nende. käsilasi. Sõjajärgses Eestis töötanud tšekistidele sai osaks eriti vastutusrikas missioon - võidelda banditismi vastu.
Seda kirjeldavadki värvikalt ning kaasakiskuvalt jutustuse autorid kellele on lähtematerjaliks oma mälestused ja arhiividokumendid.

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthS2JlWFl0WmVoSW8/edit?usp=sharing

Christian Jacq - Must Vaarao

8. sajandi Egiptus. Maa on killustatud, põhjaosas võimutsevad Liibüast pärit võõrvallutajad, rahvas vireleb viletsuses, valitsevad ebaõiglus ja omavoli; templidki on tühjaks jäänud ja vanad jumalad unustatud. Seaduslikult valitud valitseja, must vaarao Pianchi, elab aga rahulikult Lõunas ja viivitab kaua, enne kui oma alamatele appi tuleb. Tema võidukast sõjaretkest Põhja ja riigi taasühendamisest jutustab tekst suurel kivisteelil, mille leidis 1862. a Nuubias üks prantsuse egüptoloog. Sellest suurest seiklusest räägib ka populaarse prantsuse kirjaniku Christian Jacqi järjekordne Egiptuse-romaan.

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthZDl4b0FNSkxJMjg/edit?usp=sharing

E. Bornhöhe - Ajaloolised jutustused

«Tasuja», «Villu võitlused», «Vürst Gabriel»

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthdlRwWmRvN0ZWQkk/edit?usp=sharing

E. Bornhöhe - Würst Gabriel ehk Pirita kloostri wiimsed päewad

"Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad" (1893) räägib talurahvaülestõusust Liivi sõja ajal. Peategelased on vürst Gabriel, vene vürsti ja eestlannast ema poeg, kes võitleb eestlaste poolel sakslaste ja rootslaste vastu, ja saksa aadlipreili Agnes von Mönnikhusen. Tegevus põimub nende armastusloo ümber. Tegevuse lõpus piiravad Tallinna Vene väed (1577) ning Pirita klooster süüdatakse. Selle teose ainetel on tehtud film "Viimne reliikvia".



https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthdFVsNjFFUW43MlU/edit?usp=sharing

E. Bornhöhe - Willu wõitlused

 "Villu võitlused" (1890) räägib Jüriöö ülestõusust. Talupojad püüavad tungida Viljandi lossi viljakottides. Plaan nurjub ja nad tapetakse. Nende juht Villu sureb lossi keldris vangina. Teos on "Tasujaga" võrreldes realistlikum, Villut on kujutatud keerukama karakteriga kui Jaanust. Dialoogid on lihtsad ja rahvalikud.

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthWjNoaFJvQU5OOGc/edit?usp=sharing

E. Bornhöhe - Tasuja

"Tasuja" on Eduard Bornhöhe Jüriöö ülestõusu aineline jutustus.
Bornhöhe kirjutas "Tasuja" põhiosa 17-aastasena Põltsamaal kihelkonnakooli abiõpetajana töötades. Teose lõpetas ta juba Tallinnas, kus jutustus 1880. aastal ka ilmus. Kirjutamise üheks ajendiks oli alles 1870. aastal taasavastatud Renneri kroonika, üks põhiallikaid Jüriöö ülestõusu kohta. Bornhöhe toetus siiski eeskätt Balthasar Russowi (1578) ja Christian Kelchi (1695) kroonikatele.
Teose tegevus toimub Jüriöö ülestõusu ajal. Peategelane on talupoeg Jaanus, üks ülestõusu juhtidest, keda tuntakse Tasuja nime all. Jaanus hukkub lahingus.

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQtheTBwTlJob2dabU0/edit?usp=sharing

Boleslaw Prus - Vaarao

Vaaraod tituleeriti seaduseandjaks, ülemjuhatajaks, kõige rikkamaks maaomanikuks, ülemkohtunikuks ja ülempreestriks ning isegi jumalate pojaks ja jumalaks. Vaaraod ei võtnud mitte ainult vastu jumaldavaid austusavaldusi rahvalt ja ametnikelt, vaid mõnikord ehitasid ise endale altareid ja suitsetasid viirukit omaenda kujude ees.

Käesolev romaan kõneleb Egiptusest XI sajandil enne Kristust, kui XX dünastia langes ja pärast päikesepoega ja igavesti elavat Ramses XIII-ndat vallutas vägivaldselt trooni ning ehtis oma lauba ureusega igavesti elav päikesepoeg, Amoni templi preester Sem-amen-Herihor.


https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthdFhsM3BSUmhFYTA/edit?usp=sharing

Balthasar Russow - Liivimaa kroonika

Üks tähtsamatest meie kodumaa ajalooraamatutest Läti Hendriku „Liivimaa kroonika” kõrval vanema aja kohta on Balthasar Russowi „Liivimaa kroonika”.

Kuna Läti Hendrik oma kirjatöös neid ainult risti­usu algusega meie maal ja Liivi- ning Eestimaa heit­misega sakslaste võimuse alla ise oma nägemise järele tutvustab, on Russow oma käsitlusalaks pikema ajajärgu võtnud. Ta algab oma teadetega sealtsamast, kust Läti Hendrikki, teeb aga esimese 350 aasta kohta kaunis lühi­kese ja pealiskaudse ülevaate, muidugi tolleaegsete eesleiduvate allikate järele. Alles 1535. aasta ümbrusest peale, kus ta ise oma nägemise ja kuulmise järele sündmuste ja olude käiku kirjeldab, laieneb ning süveneb teadete sisu. Oma kirjeldused lõpetab ta 1583. aastaga.

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthU2Q3a3FNdXhDUnM/edit?usp=sharing

Ants Eert - Afgaanide vang

Teises maailmasõjas noore eestlasena Siberisse, sealt
Kesk-Aasiasse ja eluga riskides Afganistani jõudnud kirjaniku
analüütiliselt ja muhedalt kirjutatud raamat sõjaaegsetest Afganistani
vanglatest, slummidest ja bandiitidest kubisevatest mägedest -
erinevatest kultuuriruumidest, sõprussuhetest, usutõdedest,
käitumisnormidest.

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthX3MxZXVWUGVvUDQ/edit?usp=sharing

Alfred Käärmann - Vabaduse vaim

Alfred Käärmann on sündinud Harglas, õppinud Valga Tööstuskoolis, olnud Omakaitse liige, mobiliseeritud 1944. aastal Saksa sõjaväkke. Autor varjas end Nõukogude okupatsiooni ajal koduümbruse metsades. 1952. aastal ta arreteeriti ja mõisteti 25 aastaks vangilaagrisse koos viieks aastaks asumisele saatmisega. Laagris oli ta 1968. aastani. Alles 1981. aastal sai ta elamisloa Eestis. Alfred Käärmann on oma meenutusteraamatu pühendanud langenud metsavendade lastele.

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthX01TQnVEVFVsSzg/edit?usp=sharing

Alfred Käärmann - Surmavaenlase vastu

"Eesti vabaduse altarile on ohvriks toodud kõigi nende veri, kes kaitsesid Eestit surmavaenlase hävitustöö eest 1941. aastal. Hiljem võideldi surmavaenlase sissetungi vastu Narva rindel, Sinimägedes, Tartu all, jätkati lootusetut võitlust Eesti metsades viimse meheni...
"Kes meist ellu jääb - see teatagu tõtt, siis kui aeg selleks tuleb."
Need palju kordi kuuldud sõnad mu hukkunud kaaslaste suust on mulle volituseks ja kohustuseks, et avaldada seda, mis muidu kaoks koos minuga." (Alfred Käärmann)

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthLUhPckdONHRNcms/edit?usp=sharing

K. Ossipov - Aleksander Vassiljevitš Suvorov. 1730-1800

Ajalooliste inimeste elud.

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthXzhsdFp3cTZ1TEE/edit?usp=sharing

Albert Kivikas - Nimed marmortahvlil

"Nimed marmortahvlil" on eesti kirjaniku Albert Kivikase 1936. aastal ilmunud Vabadussõja-teemaline romaan.

Teos kajastab Tartu kommertskooli õpilaste osalemist Eesti Vabadussõjas. Romaanil on kolm osa. Neist esimene keskendub Eestis1918. aasta lõpuks välja kujunenud sõjalis-poliitilisele olukorrale ja annab edasi Tartu noorte meeleolusid. Teises osas kirjeldab autor vabatahtliku õpilaspataljoni sõjategevust. Kolmas osa keskendub sõjategevuse lõppjärgule ja poiste tagasijõudmisele Tartusse.

"Nimed marmortahvlil" põhineb Albert Kivikase isiklikel kogemustel ja kuigi ta ei kasuta romaanis oma kogemuste ning mõtete edasi andmiseks minategelase abi, on peategelases Henn Ahases äratuntav kirjanik ise.

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthbENVQ3lTSnJMWVE/edit?usp=sharing