Emil Ertl - Kartaago: heitlus ja hukk

Kartaago varemed asuvad tänapäeva Tuneesias Tunise lähedal.
Rooma pidas pikki ja kurnavaid sõdu ülemvõimu pärast Vahemerel. Kuulusid ju enne Puunia sõdu Kartaagole kogu Aafrika rannik, suurem osa Hispaaniast, Korsika, Sardiinia ja suuremjagu Sitsiiliastki. Kartaago hävitamine sai Rooma kinnisideeks. Senaator Cato vanem lõpetas kõik oma kõned sõnadega: "Kartaago tuleb hävitada!"
Romaani sündmustik areneb III Puunia sõja (149?146 eKr) ajal. Kui eelmistes Puunia sõdades suutis Rooma oma konkurendi mõju üksnes piirata, siis viimases Kartaago vallutati ja laastati. Varemetele külvati soola, et rohigi seal ei kasvaks. See küll ei takistanud linnal mõnikümmend aastat hiljem Rooma impeeriumi koosseisus uuesti õitsele puhkemast. Araablased hävitasid ta alles seitse sajandit hiljem lõplikult.
Austria kirjandusklassik Emil Ertl on selgelt puunialaste poolel. Tema ajalootäpne ja kirjanduslikult nõtke käsitlus heidab valgust antiikmaailma oludele, kasvatab liha ajalooteaduse skeletile. Lugejal tekib ettekujutus Rooma impeeriumi tekkest.

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthNEktTXVjN21Uemc/view?usp=sharing

Dmitri Mamin-Sibirjak - Kuld

«Kuld» on D. Mamin-Sibirjaki suuremaid teoseid, mis annab põhjaliku pildi Uraali tööliste raskest seisundist reformijärgsel ajastul, mil kapitalismi arenemisega tugevnes ekspluateerimine ja suurenes rahvahulkade vaesumine.


https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthdm9CZVB6cWZKUVU/edit?usp=sharing

Romain Rolland - Colas Breugnon. Elame veel!

Ma ei julge uskuda, et mu "Colas Breugnon'i" seltsis on lugejal sama lõbus kui oli autoril. Võtku nad vähemalt seda raamatut sellena, mis see on, - otsekohesena ja avameelsena; sel pole ülbet kavatsust maailma muuta ega ka seletada; see on raamat ilma poliitikata, ilma metafüüsikata, - «hüva prantsuspärane» raamat, mis elu üle naerab, sest et elu on hea ja endal tervis käes. Ühesõnaga: sõbrad, võtke heaks!

Romain Rolland

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthcElPWGR6WldyOW8/edit?usp=sharing

Christian Jacq - Must Vaarao

8. sajandi Egiptus. Maa on killustatud, põhjaosas võimutsevad Liibüast pärit võõrvallutajad, rahvas vireleb viletsuses, valitsevad ebaõiglus ja omavoli; templidki on tühjaks jäänud ja vanad jumalad unustatud. Seaduslikult valitud valitseja, must vaarao Pianchi, elab aga rahulikult Lõunas ja viivitab kaua, enne kui oma alamatele appi tuleb. Tema võidukast sõjaretkest Põhja ja riigi taasühendamisest jutustab tekst suurel kivisteelil, mille leidis 1862. a Nuubias üks prantsuse egüptoloog. Sellest suurest seiklusest räägib ka populaarse prantsuse kirjaniku Christian Jacqi järjekordne Egiptuse-romaan.

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthZDl4b0FNSkxJMjg/edit?usp=sharing

E. Bornhöhe - Tasuja

"Tasuja" on Eduard Bornhöhe Jüriöö ülestõusu aineline jutustus.
Bornhöhe kirjutas "Tasuja" põhiosa 17-aastasena Põltsamaal kihelkonnakooli abiõpetajana töötades. Teose lõpetas ta juba Tallinnas, kus jutustus 1880. aastal ka ilmus. Kirjutamise üheks ajendiks oli alles 1870. aastal taasavastatud Renneri kroonika, üks põhiallikaid Jüriöö ülestõusu kohta. Bornhöhe toetus siiski eeskätt Balthasar Russowi (1578) ja Christian Kelchi (1695) kroonikatele.
Teose tegevus toimub Jüriöö ülestõusu ajal. Peategelane on talupoeg Jaanus, üks ülestõusu juhtidest, keda tuntakse Tasuja nime all. Jaanus hukkub lahingus.

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQtheTBwTlJob2dabU0/edit?usp=sharing

Boleslaw Prus - Vaarao

Vaaraod tituleeriti seaduseandjaks, ülemjuhatajaks, kõige rikkamaks maaomanikuks, ülemkohtunikuks ja ülempreestriks ning isegi jumalate pojaks ja jumalaks. Vaaraod ei võtnud mitte ainult vastu jumaldavaid austusavaldusi rahvalt ja ametnikelt, vaid mõnikord ehitasid ise endale altareid ja suitsetasid viirukit omaenda kujude ees.

Käesolev romaan kõneleb Egiptusest XI sajandil enne Kristust, kui XX dünastia langes ja pärast päikesepoega ja igavesti elavat Ramses XIII-ndat vallutas vägivaldselt trooni ning ehtis oma lauba ureusega igavesti elav päikesepoeg, Amoni templi preester Sem-amen-Herihor.


https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthdFhsM3BSUmhFYTA/edit?usp=sharing

Andrei Guljaški - Avakum Zahhovi seiklused

Sisukord:

• Juhtum Momtšilovos
• Seiklus keskööl
• Vihmasel sügisel
• Uinuv kaunitar

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthZUlCN1JscFRIRmc/edit?usp=sharing

Margaret Atwood - Uputuse aasta

Jumala Aednikud, usulahk, mis püüab ühendada teadust, religiooni ja rohelist mõtteviisi, on ammu kuulutanud Veeta Uputuse saabumist. Nüüd on katastroof käes ning enamik inimesi maa pealt pühitud. Ellu on jäänud kaks naist: Ren on luku taga nooblis seksiklubis ning Toby varjab end luksuslikus spaas. Mis on saanud nende sõpradest, armsamatest ning ökovõitlejatest? Kas ellujäänuid on teisigi?
“Uputuse aasta” on ühtaegu mõtlemapanev hoiatusromaan kui ka vaimukas mõistujutt.

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthaGlTRldxSHlKRDg/edit?usp=sharing

Isaac Asimov - Asum ja Impeerium

Ameerika ulmekirjanik Isaac Asimov jätkab oma romaanitriloogia teises osas Asumi ja Impeeriumi vahelise võitluse ja Asumisiseste konfliktide kirjeldamist.

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthdGxxQmdjOV9TNjA/edit?usp=sharing

Isaac Asimov - Asum

Asum (inglise keeles Foundation) on Isaac Asimovi Asumi-sarja esimene raamat. Romaan koosneb viiest temaatiliselt seotud lühiloost, mis anti esmakordselt tervikteosena välja 1951. aastal. Teos kuulub ulmekirjanduse, kitsamalt teadusulme valdkonda.

Asum paikneb planeedil Terminus. Kosmilise poliitilise keskvõimu olemasolu võimalikkusele ja vajalikusele keskenduva raamatu tegevus toimub umbes 20 000-50 000 aasta kaugusel tulevikus.

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthUzNUWWczNDFXWVU/edit?usp=sharing

Anatoli Vinogradov - Paganini

Niccolò Paganini (1782-1840) oli itaalia viiuli-, vioola- ja kitarrimängija ning helilooja. Ta oli oma aja tunnustatuim viiulivirtuoos. Ta hakkas kontsertidel mängima 11-aastaselt, oli 1805–1808 sooloviiuldaja ja kapellmeister Itaalia linnas Luccas, hiljem esines väga menukalt mitmel pool Euroopas, sai 1828 Viinis keiserliku kammervirtuoosi tiitli. Edendas viiulimängutehnikat: rakendas topeltflažolette, vasaku käe pizzikatot ja hüplevat poognat; mängis erakordse tehnilise täiuslikkusega, tuliselt ja värvikalt. Oli kuulus ka kitarristina. Tema romantilisest heliloomingust tuntakse nüüdisajal 24 kapritšot (1817), viiulikotserte d-duur ja h-moll ning mõnd variatsioonivormis teost. Aastast 1954 korraldatakse tema sünnilinnas Genovas rahvusvahelist viiuldajate võistlust.

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthbGNRV2FPWnlqa0U/edit?usp=sharing

Anatole France - Pingviinide saar

«Tule mu kõrvale, tule!»
Ja sirutades välja oma käed, mis ihast otsekui pikemaks said, püüdis ta noorukit haarata ja enda juurde tõmmata.
See aga põgenes, heites talle ette häbitust.
Vihast meeletuna ja kartes, et Oddoul teeb avalikuks häbi, millesse ta oli langenud, otsustas ta siis ise noormehe hukata, et see mitte teda hukatusse ei viiks.
Ahastaval häälel, mis terves lossis vastu kajas, karjus ta appi, nagu oleks ta tõepoolest suures hädaohus. Kokkujooksnud toaneitsid nägid noort munka põgenemas ja kuningannat, kes püüdis ennast voodilinadega katta. Kõik üheskoos hakkasid kisendama mõrtsukatööst. Ja kui kära peale kohale rutanud kuningas Brian tuppa astus, nägi ta Glamorgane'i, juuksed sassis ja silmad pisaraist läikimas, kes näitas talle oma rinda, mille ta metsikuis armupiinades oli küüntega katki kraapinud.
«Mu isand ja abikaasa,» ütles ta , «te näete vägivalla jälgi, mille ohvriks ma langesin. Alatust ihast aetuna lähenes mulle Oddoul ja tahtis mind väevõimuga võtta.»
Neid kaebusi kuuldes ja seda verd nähes andis kuningas metsikus vihas oma valvuritele käsu noor munk kinni võtta ja lossi ees kuninganna silme all elusalt ära põletada.
Sellest sündmusest teada saades läks Yverni abt kuninga juurde ja ütles:
«Kuningas Brian, sellest näitest ilmneb teile erinevus kristliku naise ja paganliku naise vahel. Rooma Lucretia oli kõige vooruslikum paganlike vürstitaride hulgas; ometi ei olnud tal jõudu, et end kaitsta ühe noore himutseja rünnakute vastu, ja masendatuna oma nõrkusest, langes ta meeleheitesse, kuna aga Glamorgane hullunud ja kõige kardetavamast deemonist vallatud kurjategija kallaletungijale võidukalt vastu pani.»

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthRVlsRENKMGpVaW8/edit?usp=sharing

Albert Kivikas - Nimed marmortahvlil

"Nimed marmortahvlil" on eesti kirjaniku Albert Kivikase 1936. aastal ilmunud Vabadussõja-teemaline romaan.

Teos kajastab Tartu kommertskooli õpilaste osalemist Eesti Vabadussõjas. Romaanil on kolm osa. Neist esimene keskendub Eestis1918. aasta lõpuks välja kujunenud sõjalis-poliitilisele olukorrale ja annab edasi Tartu noorte meeleolusid. Teises osas kirjeldab autor vabatahtliku õpilaspataljoni sõjategevust. Kolmas osa keskendub sõjategevuse lõppjärgule ja poiste tagasijõudmisele Tartusse.

"Nimed marmortahvlil" põhineb Albert Kivikase isiklikel kogemustel ja kuigi ta ei kasuta romaanis oma kogemuste ning mõtete edasi andmiseks minategelase abi, on peategelases Henn Ahases äratuntav kirjanik ise.

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthbENVQ3lTSnJMWVE/edit?usp=sharing

Abram Palei - Planeediavarusse

Autori dünaamiliseslt ülesehitatud ulmeromaan esindab teaduslikku fantastikat selle klassikalises, selle kõige rohkem meeldivamas vormis -- utoopiana, mida läbib usk inimkonna helgesse tulevikku.

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthaUZKZkRlTjNQLVk/edit?usp=sharing

R.L.Stevenson - Aarete saar

Klassikaline, kümneid poistepõlvkondi erutanud mereröövlilugu, milles leiduvad kõik sellele žanrile omased tunnusjooned: surnud meremehe kastist leitud salapärane kaart, peidetud aarded, mida siirduvad otsima õilsad briti džentelmenid, keda omakorda jälitavad hirmsad mereröövlid, heisates masti piraatide musta Jolly Roger'i, verised heitlused merel ja maal, üle noatera surmast pääsemine ning kõige krooniks leitud varandus ja õnnelik lõpp.

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthdzA4akRNeTVDMzQ/edit?usp=sharing

A.Dumas - Vikont de Bragelonne ehk kümme aastat hiljem. I köide

Järg romaanidele: Kolm musketäri ; Kakskümmend aastat hiljem

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthSng3Zmw3NHlIcFE/edit?usp=sharing

Alexandre Dumas - Kolm musketäri

"Kolm musketäri" ("Les Trois Mousquetaires") on prantsuse kirjaniku Alexandre Dumas vanema romaan. Romaani keskmes on noormees d'Artagnan, kes lahkub oma kodukülast, et minna Pariisi, kus loodab saada musketäriks. D'Artagnan pole üks kolmest musketärist, kellele viitab pealkiri. Need on tema sõbrad Athos, Porthos ja Aramis. Kuulsaks on saanud nende deviis "Üks kõigi ja kõik ühe eest."
https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthTWJQRndaQ00yS1k/edit?usp=sharing

Arthur Conan Doyle - Kadunud maailm. Maracoti sügavik.

Kuigi tuntuimad on ta Sherlock Holmes'i lood ning ise hindas ta parimaks oma ajaloolisi romaane, on eriline koht A. C. Doyle'i loomingus ta fantastilistel teostel. Neid hakkas ta kirjutama alles siis, kui ta oli juba tunnustatud kirjanik. Selgi alal oli ta üsna produktiivne. Tuntuimad tema fantastilistest teostest on "Kadunud maailm" ("The Lost World" - 1912. a.), "Mürgivöönd" ("The Poison Belt" - 1913. a.) ja "Maracoti sügavik" ("The Maracot Deep" - 1927. a.). Tõsi, neis pole küll ei julgeid tehnilisi prognoose, ei kirkaid tulevikukangastusi ega teravaid sotsiaalseid probleeme, mis huvitasid Jules Verne'i ja Herbert Wellsi, kuid terava teadlasepilguga nähtud fantastilised pildid loodusest, eelajaloolistest loomadest ja ookeani põhjas elavaist muinasjutulise Atlantise elanikest pakuvad siiski suurt huvi ning tõelist naudingut.

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthQms1bWJkb2gzTTA/edit?usp=sharing

Jules Verne - 80-päevaga ümber maailma

Jules Veme'i (1828-1905) üks kuulsamaid ja originaalsemaid teoseid, mis ilmus algselt ajalehes «Le Temps» (1872. a. novembris-detsembris), jutustab. nagu pealkirigi ütleb, ühest suursuguse kihlveo peale sooritatud ümbermaailmareisist (tegelikult küll seitsmekümne üheksa päevaga) ja sellel reisil juhtunust.
Osalisteks härra Phileas Fogg, tema teener Passepartout, agent Flx ja nendega teel ühinenud kaunis proua Auda.
On teada. et autor ei saanud ise kunagi Prantsusmaalt Ja selle rannikumerest kaugemale, küll aga reisis Aasias ja Vaikse ookeani saartel üks ta sõpru kunstnik L. Benett, kelle eksootilisi gravüüre kohtame selleski raamatus.
Romaan ilmus esmakordselt eesti keeles 1924. a. (käesolev on uus tõlge) Ja seda on mängitud ka meie teatrilaval.

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthX3Y0QUt6YVgzVWs/edit?usp=sharing