Arthur C. Clarke - Linn ja tähed

Arvutite totaalse kontrolli all hoitav linn, maalähedane telepaatiline elustiil, kosmosereisid teistesse tähesüsteemidesse ja filosoofilise kallakuga küsimused stiilis, kus on mõistuse piirid, segunevad viisil, mis paneb õhku ahmima ja raamatu lehtedest kõvemini kinni krabama. Romaan sisaldab märkimisväärse hulga huvitavaid ideid, mis kirjutamisaastat arvestades sugugi nii iseenesestmõistetavad pole. 

Hingetuksvõttev raamat, mis sobib ideaalselt esimeseks kogemuseks ulmekirjandusega tutvuda soovivale inimesele.

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthOUR1b2RkWHlhVEk/edit?usp=sharing

Ants Eert - Afgaanide vang

Teises maailmasõjas noore eestlasena Siberisse, sealt
Kesk-Aasiasse ja eluga riskides Afganistani jõudnud kirjaniku
analüütiliselt ja muhedalt kirjutatud raamat sõjaaegsetest Afganistani
vanglatest, slummidest ja bandiitidest kubisevatest mägedest -
erinevatest kultuuriruumidest, sõprussuhetest, usutõdedest,
käitumisnormidest.

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthX3MxZXVWUGVvUDQ/edit?usp=sharing

Anna Jürgen - Sinine Lind

Indiaanlaste poolt röövitud poisi kohanemise lugu 18. sajandi Ameerikas.

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQtheTI1RFNoMlJtNmM/edit?usp=sharing

Anatoli Vinogradov - Paganini

Niccolò Paganini (1782-1840) oli itaalia viiuli-, vioola- ja kitarrimängija ning helilooja. Ta oli oma aja tunnustatuim viiulivirtuoos. Ta hakkas kontsertidel mängima 11-aastaselt, oli 1805–1808 sooloviiuldaja ja kapellmeister Itaalia linnas Luccas, hiljem esines väga menukalt mitmel pool Euroopas, sai 1828 Viinis keiserliku kammervirtuoosi tiitli. Edendas viiulimängutehnikat: rakendas topeltflažolette, vasaku käe pizzikatot ja hüplevat poognat; mängis erakordse tehnilise täiuslikkusega, tuliselt ja värvikalt. Oli kuulus ka kitarristina. Tema romantilisest heliloomingust tuntakse nüüdisajal 24 kapritšot (1817), viiulikotserte d-duur ja h-moll ning mõnd variatsioonivormis teost. Aastast 1954 korraldatakse tema sünnilinnas Genovas rahvusvahelist viiuldajate võistlust.

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthbGNRV2FPWnlqa0U/edit?usp=sharing

Anatole France - Pingviinide saar

«Tule mu kõrvale, tule!»
Ja sirutades välja oma käed, mis ihast otsekui pikemaks said, püüdis ta noorukit haarata ja enda juurde tõmmata.
See aga põgenes, heites talle ette häbitust.
Vihast meeletuna ja kartes, et Oddoul teeb avalikuks häbi, millesse ta oli langenud, otsustas ta siis ise noormehe hukata, et see mitte teda hukatusse ei viiks.
Ahastaval häälel, mis terves lossis vastu kajas, karjus ta appi, nagu oleks ta tõepoolest suures hädaohus. Kokkujooksnud toaneitsid nägid noort munka põgenemas ja kuningannat, kes püüdis ennast voodilinadega katta. Kõik üheskoos hakkasid kisendama mõrtsukatööst. Ja kui kära peale kohale rutanud kuningas Brian tuppa astus, nägi ta Glamorgane'i, juuksed sassis ja silmad pisaraist läikimas, kes näitas talle oma rinda, mille ta metsikuis armupiinades oli küüntega katki kraapinud.
«Mu isand ja abikaasa,» ütles ta , «te näete vägivalla jälgi, mille ohvriks ma langesin. Alatust ihast aetuna lähenes mulle Oddoul ja tahtis mind väevõimuga võtta.»
Neid kaebusi kuuldes ja seda verd nähes andis kuningas metsikus vihas oma valvuritele käsu noor munk kinni võtta ja lossi ees kuninganna silme all elusalt ära põletada.
Sellest sündmusest teada saades läks Yverni abt kuninga juurde ja ütles:
«Kuningas Brian, sellest näitest ilmneb teile erinevus kristliku naise ja paganliku naise vahel. Rooma Lucretia oli kõige vooruslikum paganlike vürstitaride hulgas; ometi ei olnud tal jõudu, et end kaitsta ühe noore himutseja rünnakute vastu, ja masendatuna oma nõrkusest, langes ta meeleheitesse, kuna aga Glamorgane hullunud ja kõige kardetavamast deemonist vallatud kurjategija kallaletungijale võidukalt vastu pani.»

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthRVlsRENKMGpVaW8/edit?usp=sharing

I. Jefremov - Andromeeda udukogu

Raamatut lugedes selgub, et inimesed ei olegi universumis ainsad elusorganismid.
Paljude teiste kaugete planeetidega on saadud ühendus ning koos kasutatakse ära uusi
avastusi ja teadmisi, et muuta ühiskonda veelgi paremaks. Väga tähtsal kohal on Suur
Ring, millega on ühinenud paljud tsivilisatsioonid, kaasa arvatud Maa. Suure Ringi
eesmärgiks on vahetada kultuurilist ja teaduslikku informatsiooni.
Kuigi raamatu sisu on ulmeline, ei ole autor siiski asjaga liiale läinud. Endiselt on
probleemiks pikad vahemaad, mis ei võimalda saada füüsilist kontakti kaugete
tsivilisatsioonidega. Mõte valguskiirusel liikuvast masinast tundub ka raamatu tegelastele
fantastilise unistusena. Üks füüsik teeb küll katse seadet luua, kuid katse lõppeb
katastroofiga, milles ta ise vaevu ellu jääb.

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthUWZtRkRqd0Q2MXc/edit?usp=sharing

Alfred Käärmann - Vabaduse vaim

Alfred Käärmann on sündinud Harglas, õppinud Valga Tööstuskoolis, olnud Omakaitse liige, mobiliseeritud 1944. aastal Saksa sõjaväkke. Autor varjas end Nõukogude okupatsiooni ajal koduümbruse metsades. 1952. aastal ta arreteeriti ja mõisteti 25 aastaks vangilaagrisse koos viieks aastaks asumisele saatmisega. Laagris oli ta 1968. aastani. Alles 1981. aastal sai ta elamisloa Eestis. Alfred Käärmann on oma meenutusteraamatu pühendanud langenud metsavendade lastele.

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthX01TQnVEVFVsSzg/edit?usp=sharing