F. R. Kreutzwald - Eesti rahva ennemuistsed jutud

Rahva suust üles korjatud ja kirja pandud Eesti rahva ennemuistsed jutud:
Kullaketrajad
Pikkjalg, Osavkäpp ja Teravsilm
Vaeslapse käsikivi
Kaksteistkümmend tütart
Kuidas üks vaenelaps kogemata õnne leidis
Kergejalgne kuningatütar
Puulane ja Tohtlane
Lopi ja Lapi
Nupumees
Härjapõlvlaste riid
Võllamehikesed
Tuhka-Triinu
Kuidas üks kuningatütar seitse aastat oli maganud
Tark mees taskus
Tänulik kuningapoeg
Maa-alused
Vägev vähk ja ahne naine
Põhja konn
Leitud laps
Õnnemunake
Kivialuste ristitütar
Õnne rublatükk
Julge rehepapp
Kuidas üks kuningapoeg karjapoisi-põlves üles kasvas
Pilli-Tiidu
Võõrasema
Küti kadunud õnn
Paristaja poeg
Helde puuraiuja

Illustreerinud Günther Reindorff.

Teatud klassides kohustuslik kirjandus.
https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthbnItZXV0RmVEQkk/view?usp=sharing

Emil Ertl - Kartaago: heitlus ja hukk

Kartaago varemed asuvad tänapäeva Tuneesias Tunise lähedal.
Rooma pidas pikki ja kurnavaid sõdu ülemvõimu pärast Vahemerel. Kuulusid ju enne Puunia sõdu Kartaagole kogu Aafrika rannik, suurem osa Hispaaniast, Korsika, Sardiinia ja suuremjagu Sitsiiliastki. Kartaago hävitamine sai Rooma kinnisideeks. Senaator Cato vanem lõpetas kõik oma kõned sõnadega: "Kartaago tuleb hävitada!"
Romaani sündmustik areneb III Puunia sõja (149?146 eKr) ajal. Kui eelmistes Puunia sõdades suutis Rooma oma konkurendi mõju üksnes piirata, siis viimases Kartaago vallutati ja laastati. Varemetele külvati soola, et rohigi seal ei kasvaks. See küll ei takistanud linnal mõnikümmend aastat hiljem Rooma impeeriumi koosseisus uuesti õitsele puhkemast. Araablased hävitasid ta alles seitse sajandit hiljem lõplikult.
Austria kirjandusklassik Emil Ertl on selgelt puunialaste poolel. Tema ajalootäpne ja kirjanduslikult nõtke käsitlus heidab valgust antiikmaailma oludele, kasvatab liha ajalooteaduse skeletile. Lugejal tekib ettekujutus Rooma impeeriumi tekkest.

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthNEktTXVjN21Uemc/view?usp=sharing

Valdek Kiiver - Eestlane, su mehemeel...

Valimik kangelaslugusid.

Möödunud sajandi neljakümnendad aastad olid Eestile rasked. Nõukogude okupatsiooni alla langenud rahva kallal asusid tööle NKVD surmaveskid. Sõja puhkedes sunniti tuhanded noored mehed mobilisatsiooni korras Punaarmeesse. 

Kuid tegelikult paigutati neist enamik hoopis loomavaguneisse ja tuhandete noorte meeste teekond lõppes kuulsusetult Siberi sunnitöölaagreis. 

Oma elu peale ei saanud tollal keegi kindel olla. Kuid siiski leidus ka neil hirmsatel aegadel julgeid inimesi, kes ei lasknud ennast lambaina tapale viia, vaid kes võtsid olukorda mõistes oma saatuse otsustavalt enda kätte. Ning just tänu oma meelekindlusele õnnestuski neist paljudel ka ellu jääda. 

Käesolev raamat toobki ajaloo hämarusest lugejate ette hulga dramaatilisi lugusid, mis ületavad kaugelt ka kõige põnevamaid väljamõeldud seiklusjutte. Kõik alljärgnevad kangelaslikud, lausa uskumatudki lood on kunagi tõesti aset leidnud ja neis on osalenud reaalsed inimesed. Ja eks kinnita see vägagi üheselt, kui pisut parafraseerida vabadussõdalaste kunagist lipulaulu „Eestimaa, su mehemeel...", et nii kaua, kui leidub selliseid inimesi, kellest käesolevas raamatus juttu tuleb, ei võida meid keegi. 

Olgu nende möödunud aegadel elanud kaasmaalaste erakordne vaprus eeskujuks kõikidele põlvedele.

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthNDN5Mi01YVJDQW8/edit?usp=sharing

V. Passetski - Eestist pärit Arktika-uurijad

Eestist on pärit terve plejaad polaaruurijaid: Eduard Toll ja Karl Baer, Alexander Bunge ja Alexander Schrenk, Alexander Keyserling ja Friedrich Schmidt, Constantin Grewingk ja Ernest Hofmann, Ferdinand Wrangel ja Otto Kotzebue, Alexander Middendorf ja meremehed kuulsast Krusensternide perekonnast. Mõned neist olid Tartu ülikooli kasvandikud ja teadlased, teised teenisid Vene sõjalaevastikus, kuid kõik nad olid lahutamatult seotud Eestimaaga, kus nad sündisid, õppisid ja elasid palju aastaid ...
Kogu XIX sajandi jooksul rikastasid Eestist pärit teadlaste polaaruurimused maailma teadust. Nad jätsid igaveseks oma jälje Arktika tundmaõppimise ajalukku.
Nende tee oli okkaline. XIX sajandi alguses polnud ühegi uurija jalg tallanud Venemaa põhjarannikut tuhandete miilide ulatuses: Veel polnud kaardil Bunge maad ega Wrangeli saart, veel kahtlesid teadlased ja meremehed Beringi väina olemasolus ja keegi ei teadnud, kas põhjas läheb meretee Vaiksest ookeanist Atlandi ookeani...
https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthSjU4LUkyWks0RkE/edit?usp=sharing

Eesti rahva kannatuste aasta (koguteos)

Igal raamatul on oma saatus. Nii ei ole erandiks ka 1943. aastal Eesti Omavalitsuse toetusel kirjastuses Eesti Kirjastus ilmunud teos „Eesti rahva kannatuste aasta“. Õigupoolest oli tegemist kaheköitelise koguteosega. See Saksa okupatsiooni ajal välja antud raamat kirjeldab Eestis toimunut aastatel 1939–1941 rõhuasetusega esimesel punasel aastal. Sõja ajal koostatud ülevaateteose tekstid ilmusid mõistetavatel põhjustel autorite nimedeta. Korrektoriks oli keeleteadlane Rein Nurkse (1907–1963), kellele mõisteti sõja järel selle eest karistuseks 25 aasta sunnitööd. Kavandati ka kolmanda raamatu väljaandmist, kuid see töö katkes 1944. aasta suvel, millal sõjategevus taas Eestisse jõudis. Esimese köite ilmumise järel kirjutas Juhan Viidang (1900–1980) ettenägevalt, et koguteos kirjeldab „tulevastele põlvedele eesti rahva masendavaid elamusi bolševistliku vägivallavalitsuse all.“ (Eesti Sõna, 18. VII. 1943).
Pärast Eesti taasokupeerimist 1944. aasta sügisel pandi „Eesti rahva kannatuste aasta“ kohe loomulikult keelatud raamatute nimekirja ja suleti raamatukogude erifondidesse. See raamat jäi alles paljudesse koduraamatukogudesse ja ringles käest kätte kitsamates ringkondades.
„Eesti rahva kannatuste aasta“ 4. trüki avaldamine 69 aastat pärast esmatrükki on seega eelkõige oluline tollase ajastu dokumendina. (Tõnu Tannberg, ajaloolane, Tartu Ülikooli õppejõud).

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthdy1odEJfY3ZmTWM/edit?usp=sharing

Edgar Saks - Eesti viikingid

Käesoleva raamatuga tahetakse heita valgust neile Läänemere lõunaranniku rahvastele, kes olid meie ajaarvamise esimesel aastatuhandel Skandinaavia viikingite ajaloolised vaenlased, rääkida nende mereretkedest ja piratica'teks nimetatud sõjalaevadest. Skandinaavlaste viikingisaagad avaldati juba ammugi ja seda on tehtud väga heal tasemel, kuid vaenlasi, kellega need viikingid sõdisid, varjab endiselt ajaloo hämarus.


https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthNHBXZGdBMURUMVk/edit?usp=sharing

E. R. Burroughs - Tarzan ja kuldlõvi

Tarzani-lugude kaheksas raamat.

Lõvile anti nimeks Jad-bal-ja, mis Pal-ul-doni pitekantropuste keeles tähendab Kuldlõvi. Seda nime näis õigustavat looma kuldne karv. Iga päevaga harjus lõvi üha rohkem inimeste ja oma kasuemaga, kes peagi hakkas temasse suhtuma kui oma lihasesse kutsikasse. Koerale anti nimeks Za, mis tähendab tüdrukut. Kahe päeva pärast lasti koer nööri otsast lahti ja ta hakkas neile meelsasti järgnema läbi džungli, püüdmata kordagi ära joosta. Vastupidi, ta paistis olevat õnnelik üksnes siis, kui sai viibida kellegi kõrval.

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthd19uZGFmNk5hMFE/edit?usp=sharing

E. R. Burroughs - Tarzani tagasitulek

Tarzani-lugude teine raamat.
Mineviku juurest pöördusid Tarzani mõtted tulevikule. Ta püüdis mõnutundega mõelda naasmisele džunglisse, kus ta oli sündinud ja üles kasvanud; julma, salakavalasse džunglisse, kus ta oli veetnud kakskümmend aastat kahekümne kahest. Ent kui ta tagasi jõuab, kes tema üle seal rõõmustab? Mitte keegi. Ehk jääb tema sõbraks üksnes elevant Tantor? Kõik teised kas siis põgenevad tema eest või hakkavad jälitama, nagu olid kunagi teinud.


https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQtheGZjZGQyT1hiaFU/edit?usp=sharing

E. R. Burroughs - Tarzani poeg

Tarzani-lugude neljas raamat.
„Mis pagan see on?" hüüdis üks madrustest.
„ Valge mees!" sõnas tüürimees. „Suruge aerudele, poisid, sõidame kaldale ja vaatame, mis ta tahab."
Kaldale lähemale jõudes nägid nad kohutavat kõhna olendit, kelle pead katsid hõredad hallid sassis juuksesalgud. Luine küüruvajunud keha oli peaaegu alasti, üksnes puusadel rippus mingi riideräbal. Pisarad voolasid mööda aukuvajunud rõugearmilisi põski. See elav luukere pomises midagi arusaamatut mingis kummalises keeles, mida keegi ei mõistnud.
„Venelane vist," taipas tüürimees. „See ta peaks olema... Hei sina! Kas oskad inglise keelt?"

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthcVM2R2lwSjJ1MFk/edit?usp=sharing

E. R. Burroughs - Tarzani metsikud sõbrad

Tarzani-lugude kolmas raamat.
«Kogu see lugu on ümbritsetud mingi saladuskattega,» ütles d’Arnot. «Ma tean kõige usaldusväärsematest allikatest, et ei politseil ega kindralstaabi agentidel ole vähimatki aimu, kuidas tal õnnestus seda teha. Nad teavad vaid üht — sedasama, mis meiegi:
Nikolas Rokoff on põgenenud.»
John Clayton, lord Greystoke — see, keda varem tunti kui Tarzanit ahvide sugukonnast — istus oma sõbra leitnant Paul d'Arnot' korteris Pariisis ja silmitses vaikides oma laitmatult puhastatud kinga nina.
Lord oli mõtteisse vajunud: tema verivaenlasele Nikolas Rokoffile oli ahvide Tarzani tunnistuste põhjal mõistetud eluaegne vanglakaristus. Ja nüüd selgub, et ta on Prantsuse sõjaväevanglast põgenenud!


https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthSXlYRUtVeHJCV28/edit?usp=sharing

E. R. Burroughs. Kättesaamatu Tarzan

Tarzani-lugude kuues raamat.
Sellele raamatule eelnesid „Tarzan — ahvide kasvandik", „Tarzani tagasitulek",„Tarzani metsikud sõbrad", „Tarzani poeg" ning „Tarzan ja Opari kalliskivid", mis on ilmunud enne kaante vahele jõudmist ka Järva Teatajas" järjejutuna. Järgmised jutud sa-
mast sarjast on „Kohutav Tarzan" ning „Tarzan ja kuldlõvi", mis ilmusid eesti keeles esimest korda juba 1920ndail aastail. E. R. Burrgougs on üldse kirjutanud 23 Tarzani-
lugu.


https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQtha2NPNkJRTFdLOUk/edit?usp=sharing

E. R. Burroughs. Kohutav Tarzan

Tarzani-lugude seitsmes raamat.
E. R. Butroughsi 23 Tarzani-loost ilmus 1920-ndail aastail Eestis kaheksa. Selle raamatuga jõutakse neist seitsmenda taasavaldamise juurde uues tõlkes. Sellele eelnesid omaette raamatuna, aga ka „Järva Teataja" järjejutuna „Tarzan — ahvide kasvandik", „Tarzani tagasitulek", „Tarzani metsikud sõbrad", „Tarzani poeg", „Tarzan ja Oparikalliskivid" ning „Kättesaamatu Tarzan". Ilmumisjärge ootab „Tarzan ja Kuldlõvi" ning ka „Oivaline Tarzan", „Tarzan ja sipelginimesed"raamatuni välja, kui lugeja ära ei tüdine.


https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthZUhTTGJGeVBCaG8/edit?usp=sharing

E. R. Burroughs. Tarzan - ahvide kasvandik

Tarzani lugude esimene raamat.
Ameeriklane Edgar Rice Burroughs (1875-1950) pidas sõduri, politseiniku, cowboy ja kullaotsija ametit, enne kui ta 37-aastasena hakkas kirja panema Tarzani seiklusi. Kokku sai neid 24 raamatut ja need ilmusid aastatel 1914-1940. Lood "Ahvide Tarzanist" said kiiresti õige populaarseks. Legendaarsest Ahvide Kuningast on vändatud tänaseks ligi 40 filmi, neist esimene nägi ilmavalgust juba 1918. aastal. Kui juurde arvata hilisemad telesarjad, on filmikogus aukartustäratav.

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthWDZLMVlqaDJmWXc/edit?usp=sharing

E. R. Burroughs. Võidutsev Tarzan

Tarzani-lugude neljateistkümnes raamat.
E. R. Burroughs käsitleb Tarzani-lugude selles osas („Tarzan Triumphant") kustunud hiigelvulkaani kraatrisse sulgunud Midiani-maa usumäratsejate hirmuvalitsuse all ägavat ühiskonda. Kristlust oma huvides ära kasutanud isehakanud prohveti ja apostlite võimu lööb mõrad ameeriklaste ja eurooplaste kirju seltskond, kus on geoloogist teadusemees, relvavennast seikleja, krahvi tütrest lendur ning muidugi Tarzan. Kirjaniku tuntuks teinud peategelast jälitab mitu surma. Arukas ning kõiki ja kõike võitev Tarzan pääseb mängleva kergusega ohtudest ning näitab lõpuks igaühele halba kavatsenuist koha kätte.

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthdlFpNnFSNUl1bFk/edit?usp=sharing

E. R. Burroughs. Võitmatu Tarzan

Tarzani-lugude kolmeteistkümnes raamat.
E. R. Burroughs võtab Tarzani-lugude seekordses osas ette katse paljastada Aafrika neegreid „vabastama" tulnud valgete valelikkust ja omakasupüüdu. Rahvusvaheline seltskond — venelane Peter Zveri, mehhiklane Miguel Romero, hindu Raghunath jafar, araablane Abu Batn jt. — üritab alustada maailmarevolutsiooni Mustalt Mandrilt Opari linnast röövitud aaretega. Muinasjutulised rikkused ajavad aatemehed omavahel tülli ning õigel ajal igale poole jõudev Tarzan nurjab koos Kuldlõvi, pärdik Nkima ja ustavate waziridega kogu maailma demokraatiat ohustava ürituse. Selle eestvõtjad saavad teenitud karistuse, sellesse eksikombel sattunud pärgab autor armastusega.

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthNXJjSGx1eHVQa0U/edit?usp=sharing

E. R. Burroughs. Tarzani otsingud

Tarzani-lugude kaheksateistkümnes raamat.
„Tarzani otsingutes" („Tarzan's Quest") laseb E. R. Burroughs üleüle-eelmistest osadest tuttavatel tegelastel kohtuda taas keset ohtu-derikast Aafrikat. Ühed otsivad noorendavat elueliksiiri mõistatuslikust kavuru suguharust, teised Ahvide Tarzanit. Need ühed on puuvillakuningas Petersiga abiellumise abil miljonäriks saanud Kitty Krause, tema uus noor abikaasa vürst Sborov, teised aga Jane Clay-ton Annette'iga. Kirjanik kasutab seekord parajalt huumorit ning nagu Okka laseb omakasupüüdmatutel võita ja omakasupüüdlikel kaotada.

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthUWdTSEpnLUxEMXM/edit?usp=sharing

E. R. Burroughs. Tarzan Pellucidaris

Tarzani-lugude kaheteistkümnes raamat.
„Tarzan Pellucidaris" („Tarzan at the Earth's Core") on taaskordne näide, kuidas kirjanik saab tõmmata lugeja tähelepanu teadusringkondades vaieldavatele seisukohtadele. E. R. Burroughs saadab oma tuntuima tegelase Tarzani Maa sisemuses asuvasse Pellucidari ehk sisemaailma, kus pole silmapiiri ega ööd, sest keskpunktis asetsev päike annab igavest valgust. Selles eriskummalises maailmas, mida asustavad ürgaja suguharud, tärkas omaette impeerium, mille etteotsa asub Pellucidari esmaavastaja David Innes. Elu maakera sisemuses ei ole ohtudevaesem kui Aafrika metsikus džunglis. Inimesed on ajatus ruu-miski sama vooruslikud ja pahelised nagu maa peal. E. R. Burroughs kirjeldab kõike seda lugejale juba tuntud värvikuses. Seegi osa Tarzani-lugudest, mis on eelnevate osade tagakaanel kandnud esialgset pealkirja „Tarzani
seiklused maapõues", ilmub eesti keeles esimest korda.

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthQjI0RzdYNjgxeWs/edit?usp=sharing

E. R. Burroughs. Tarzan ja võõrleegion

Tarzani-lugude kahekümne esimene raamat.
Tarzan ei ole seekord siiski tavapärase võõrleegioni sõdur. Ta on inglasena USA luurelennukil, mille jaapanlased Sumatra kandis alla tulistavad Juba lennukis oli kirju seltskond, maa peal lisanduvad veel hollandlased ja pärismaalased. Võideldes saarestiku okupeerinud jaapani sõdurite vastu ja otsides võimalust pääseda Austraaliasse, tuleb „võõrleegionil" pidada tõelist sõda. Tarzanist on kõigile palju kasu, aga selles raamatus oleks võinud peategelane kaaslaste õigeaegse sekkumiseta otsa saada. Inimesele võib anda igavese nooruse (Tarzan ker-gitabki natuke katet oma nooruslikkuse saladuselt), kuid elu võib lõpetada karm saatus väljapääsmatus olukorras. „Võõrleegionis" nägi seda igaüks rohkem kui korra, aga saatus oli neist paljude suhtes siiski armuline.

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthV3Y5dlhNZmtEODA/edit?usp=sharing

E. R. Burroughs. Tarzan ja sipelginimesed

Tarzani-lugude üheksas raamat.
„Tarzan ja sipelginimesed" näitab autori fantaasia ulatust. Ärgu lugeja jäägu siiski ebareaalsuse kammitsaisse, vaid mõelgu kirjanikku erutanud probleemidele - inimloomuse püsivusele ebasoodsates loodus- tehno- ja ühiskonnaoludes. Tarzan ei kaota midagi oma vägevusest ja ülevusest ei selles raamatus ega loodetavasti ka järgmistes osades („Tarzan — džunglivalitseja", „Tarzan ja kadunud impeerium", „Oivaline Tarzan" jne.).


https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthYlQyNWdSM2JCbmc/edit?usp=sharing

E. R. Burroughs. Tarzan ja lõvi-inimene

Tarzani-lugude kuueteistkümnes raamat.
Tarzani-lugude looja E. R. Burroughs pöördub sarja teises pooles tagasi usutavamate teemade juurde. „Tarzan ja lõvi-inimene" („Tarzan and the Lion Man") ei vesta sugugi mingisugusest inimese ja lõvi vahepealsest olendist. Tegemist on hoopis sooviga vändata kassamenuga film lõvide hulgas üles kasvanud peategelase osavõtul ehtsas Aafrika džunglis. See ei taita kuidagi õnnestuda, sest ebasõbralik loodus ning veel ebasõbralikumad pärismaalased nurjavad peaaegu kõik head kavatsused. Ohud on nii suured, et mõni filmiseltskonnast kaotab elu. Tarzangi peab oma kodusel mandril surmaga tõtt vaatama. Filmi väntamine võetakse lõpuks taas ette Hollywoodi stuudios.
Justkui saatuse irooniana ei kõlba džunglis üles kasvanud ning lõvisid küttinud ahvide kasvandik isegi lõvi-inimese osatäitja dublandiks (filmi tootjate arvates) — ta elab niivõrd oma osasse sisse, et tapab võtteplatsil lõvi (nagu käsikiri ette nägi). Tarzan ehk mister Clayton vallandatakse ning ta asub kohe teele Aafrikasse. Kõigi lugejate rõõmuks, sest ega sealt järgmine seiklus tulemata jää.

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthWFZpY2N6YmJ6eGc/edit?usp=sharing

E. R. Burroughs. Tarzan ja kadunud impeerium

Tarzani-lugude üheteistkümnes raamat.
„Tarzan ja kadunud impeerium" („Tarzan & the Löst Empire") jätkab E. R Burroughsi loomingu nimekaima kangelase seiklusihu elu kirjeldamist mõnevõrra realistlikumas laadis kui eelmises („Tarzan — džunglivalitseja"), eriti aga üle-eelmises („Tarzan ja sipelginimesed") osas. Lugejate jäägitu poolehoiu võitnud tegelasena saab ta ikka jagu neist, kes ahistavad endast nõrgemaid, püüavad kõigi lubamatute võtetega aidale kahmata seda, mis neile ei peaks kuuluma.


https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthdEQ5RVBvN245WlU/edit?usp=sharing

E. R. Burroughs. Tarzan - džunglivalitseja

Tarzani-lugude kümnes raamat.
„Tarzan — džunglivalitseja" („Tarzan, Lord of Jungle") on E. R. Burroughsi loomingu tuntuima kangelase juhtumusterohke elu realistlikum kirjeldus võrreldes „Sipelginimestega".
Ainekäsitlus muutub veelgi natuurilähedasemaks „Kadunud impeeriumis". Mõlemas on te-
gemist sajandeid tagasi Aafrikasse väljarännanud eurooplastega (roomlased, inglise rüütlid), kes on jäänud arengus pidama oma aega. Lugejate poolehoidu väärivatele tegelastele jõuab varem või hiljem appi kõike ja kõiki võitev Tarzan, kelleta paistab raamatu õnnelik lõpp või-
matu olevat.

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthdUhXMDRNRlhHSzQ/edit?usp=sharing

Douglas Adams - Pöidlaküüdi reisijuht galaktikas

Ühel neljapäeva pärastlõunal hävitatakse ootamatult planeet Maa, et teha ruumi uuele hüperkosmost läbivale kiirteele. Samal ennelõunal oma maja lammutamise üle elanud Arthur Denti jaoks on see juba liig mis liig. Paraku on nädalalõpp alles ees ja Galaktika osutub väga suureks ja põrutavaks...

"Pöidlaküüdi reisijuht Galaktikas" sai kohe pärast ilmumist kultusliku menu osaliseks. See pani aluse vaimukale ja aukartuseta raamatusarjale, mille mällusööbivate tegelaste Arthur Denti, paranoidse androidi Marvini, Zaphod Beeblebroxi ja muidugi vogonite seiklusi hinnatakse tänini üle maailma.

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthdERTVlpTODFudlE/edit?usp=sharing

Diogenese latern. Valimik Nõukogude ulmejutte.

Raamat sisaldab järgmisi jutte:
D. Bilenkin. Intelligentsi proov
S. Žemaitis. Artaxerxes
V. Mihaailov. Valeri Gussevi odüsseia
K. Bulõtšev. Valik
A. Dmitruk. Simson XII
V. Morotško. Te teate mu nime
J. Nikitin. Diogenese latern
I. Varšavski. Kannike
K. Sošinskaja. Vaeseke
V. Šefner. Tagasihoidlik geenius
A. Dneprov. Krabisaar
A. Šalimov. Meditsiini triumf
A. Kolpakov. Pimeduse mere taga
I. Rossohhovatski. Iidne retsept
R. Podolnõi. Pseudoajaloolised pajatused.


https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthLU1EaWVuYTFOeGs/edit?usp=sharing

Erich von Däniken - Tulnukate jäljed

Von Däniken jõuab kiiresti järeldusele, et meie olemegi tulnukad ja seega ei saa olla erilisi kultuurilisi ja füsioloogilisi erinevusi meie ja muude tulnukate vahel (nt lk 25-26, no kui keegi peaks naiivselt arvama, et maavälised olendid on hoopis midagi muud) – mis on argielus erinevate inimestega suheldes tõepoolest silmatorkavalt tõene väide. Mis paneb mõneti matslikult ja trotslikult küsima, et milleks üldse sinna kosmosesse tagasi kobida, alaväärsed nagu oleme. Edasi – kui algul saab teada, et mingid hominiidid said tulnukate poolt kunstviljastatud ning sellest sündis tänapäevane inimene, siis selgub lisaks, et tulnukad elasid hiljemgi jumalatena oma kunstviljastatud lapsukeste juures. Nojah, von Dänikeni järgi käis siin minevikus parajalt suur kosmoseliiklus ja nüüd on inimesed nagu vaeslasteks jäänud, kosmosejumalad pole veel tagasi tulnud. Ja kas neid tulebki. Igal juhul, autor on üsna verine arheoloogide peale

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthcFE1VkJVaFYyb1U/edit?usp=sharing

Erich von Däniken - Zeusi nimel

Erich von Däniken on meie planeeti külastanud maaväliste tsivilisatsioonide külaskäikude jälgi otsinud igast maailma nurgast. Selles raamatus uurib ta tähelepanelikult kreeka kultuuri muistseid allikaid.
Dänikeni "jälitustöö" on toonud päevavalgele arvukalt tõendeid, et aastatuhandeid enne meie aega eksisteeris Kreeka aladel kõrgelt arenenud tehniline kultuur.
Von Däniken esitab oma raamatus täiesti uudseid tõlgendusi nii kreeka müütide, kultuspaikade kui -objektide kohta.

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthSDQyOWx4QWRQNm8/edit?usp=sharing

D.Taevere, R.Mihhailov - Agoonia

Kui 1945 aasta maikuu alguses lendasid üle maailma sõnad «võit», «rahu» ei lõppenud veel paljude nimeste võitlustee. Edasi pidasid lahinguid ka vastuluuremehed, kes jälitasid, peitu pugenud natsidest timukaid ning nende. käsilasi. Sõjajärgses Eestis töötanud tšekistidele sai osaks eriti vastutusrikas missioon - võidelda banditismi vastu.
Seda kirjeldavadki värvikalt ning kaasakiskuvalt jutustuse autorid kellele on lähtematerjaliks oma mälestused ja arhiividokumendid.

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthS2JlWFl0WmVoSW8/edit?usp=sharing

Dmitri Mamin-Sibirjak - Kuld

«Kuld» on D. Mamin-Sibirjaki suuremaid teoseid, mis annab põhjaliku pildi Uraali tööliste raskest seisundist reformijärgsel ajastul, mil kapitalismi arenemisega tugevnes ekspluateerimine ja suurenes rahvahulkade vaesumine.


https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthdm9CZVB6cWZKUVU/edit?usp=sharing

Romain Rolland - Colas Breugnon. Elame veel!

Ma ei julge uskuda, et mu "Colas Breugnon'i" seltsis on lugejal sama lõbus kui oli autoril. Võtku nad vähemalt seda raamatut sellena, mis see on, - otsekohesena ja avameelsena; sel pole ülbet kavatsust maailma muuta ega ka seletada; see on raamat ilma poliitikata, ilma metafüüsikata, - «hüva prantsuspärane» raamat, mis elu üle naerab, sest et elu on hea ja endal tervis käes. Ühesõnaga: sõbrad, võtke heaks!

Romain Rolland

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthcElPWGR6WldyOW8/edit?usp=sharing

Clifford D. Simak - Nagu õieke väljal

Lugu sellest, kuidas õigesti käituda, kui inimkonnal oleks esimene kokkupuude maavälise tsivilisatsiooniga. Kes siin raamatus on see kõikvõimas võõras? Lilled. Jah, lilled. Nagu “Vahejaamas” ja rohelise päkapiku puhul, on kaunitel tulnuklilledel mureks inimkonna võime end hävitada või üleüldine üksteisega sõdimine. Aga Lilled pole vaid lillelapsed, neiski peitub oht inimesed maamunalt eest pühkida, flower power indeed. Lilledega toimetulekuks on lahendus, mis iseenesest on lihtne, aga ei ütle, milline.

Eelajaloolistest ulmekõbidest on Simak nagu kõige kirjanduslikuma väljendumisega, tegelased on kohe inimlikud, ähmis või siunavad või uudishimulikud. Tupper Lillemaailmas on kui pilves taimetoitlase märg fantaasia, midagi tolkienlikku on ümisevates jalakapuudes. Võiks mõelda, et ketta ja juhtmeta telefoniaparaat on ehk mobla esivanem? Ja üleüldse – Lilled kui geenimuundatud taimed oma võimalikus õuduses? Simak nägi tulevikku.

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthQVFObUcxY3gtS0U/edit?usp=sharing

Robert Clarke - Superajud. Üliandekatest geeniusteni.

Inimese aju on kõige keerulisem nähtus, mis loodus kunagi loonud. Koosnedes sajast miljardist rakust, on ta efektiivsem kui kõige võimsamgi arvuti. Kuid mitte kõigi inimeste aju ei funktsioneeri ühtmoodi.
See raamat tutvustab põnevate lugude kaudu erakordse ajuga inimeste osalt siiani mõistatuseks jäänud elu, nende loomingut, loomerõõme ja -piinu. Ehk saab lugedes selgemaks, mis peitub imelaste, «tarkade idiootide» ja autistide kummaliste oskuste-võimete taga, mis sünnitab geeniusi või annab leiutajatele nende kadestamisväärse mõttelennu, kui tähtis on geneetiline pagas ning intelligentsuse roll geeniuse kujunemisel.

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthMWxpRW92OEVQSzg/edit?usp=sharing

Christian Jacq - Must Vaarao

8. sajandi Egiptus. Maa on killustatud, põhjaosas võimutsevad Liibüast pärit võõrvallutajad, rahvas vireleb viletsuses, valitsevad ebaõiglus ja omavoli; templidki on tühjaks jäänud ja vanad jumalad unustatud. Seaduslikult valitud valitseja, must vaarao Pianchi, elab aga rahulikult Lõunas ja viivitab kaua, enne kui oma alamatele appi tuleb. Tema võidukast sõjaretkest Põhja ja riigi taasühendamisest jutustab tekst suurel kivisteelil, mille leidis 1862. a Nuubias üks prantsuse egüptoloog. Sellest suurest seiklusest räägib ka populaarse prantsuse kirjaniku Christian Jacqi järjekordne Egiptuse-romaan.

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthZDl4b0FNSkxJMjg/edit?usp=sharing

Deepak Chopra - Elu pärast surma. Tõenduse taak

Mis juhtub pärast surma? Kas see on küsimus, mille vastust pole meil määratud teada; mõistatus, mille lahenduse hoiab universum endale? Deepak Chopra väitel leidub piisavalt tõendeid, et “teispoolsus” pole sellest maailmast läbipääsmatu seinaga eraldatud – õigupoolest hõlmab kõiki maailmu, kõiki aegu ja kõiki kohti üksainus reaalsus. Kui elu lõpeb, toimub hinge “üleminek” uude faasi.

See raamat toetub uusimatele teadusavastustele ja suurtele iidsetele õpetustele, et anda sulle ülevaade hauatagusest elust. Tegu on paeluva retkega teadvuse erinevatele tasanditele, kuid peamine on sõnum, et kõik, mida kohtad ja koged hauataguses elus, peegeldab sinu praegusi uskumisi, ootusi ja teadmisi. Seega saad nüüd ja praegu ise kujundada seda, mis juhtub pärast sinu surma.

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthRE5aMkNmSjBzNUU/edit?usp=sharing

Carlos Gaslaneda - Don Juani õpetused

Tegemist on esimesega Castaneda raamatutest. Lühikokkuvõte - ei ole päris selge, kas Castaneda raamatud on puhtalt antropoloogilised või on tegemist väljamõeldisega. Igatahes sai tema kirjutistest alguse omaette koolkond ning raamatud käsitlevad seda, kuidas Carlos Castaneda antropoloogiaüliõpilasena hakkab don Juani õpipoisiks, õppides nõia käest seda, kuidas maagiat kasutada ning oma arusaamu laiendada. Don Juan on yaqui indiaanlane Sonorast, Mehhikost, vana mees, kes on ise nõiaks õppinud oma õpetaja käe all. Ning don Juan hakkas oma teadmisi edasi andma Carlosele, tehes temast oma õpipoisi.
Raamat üldiselt käsitleb seda, kuidas don Juan kasutab peyote't, seeni, okasõuna ja muid hallutsinogeenseid aineid, et täiesti teistsuguse reaalsusega kokku puutuda. Ülevaade sellest, kuidas taimi valmistada ette tarbimiseks, millised rituaalid mingite trippidega koos käivad jne. Üks oluline asi, mis raamatust välja jookseb, on see, et drooge esmakordselt tehes peaks olema juures inimene, kes sind selles oskab juhtida ning abistada, et kogemus oleks nauditav.

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthVGxQYjFNOWoxQzg/edit?usp=sharing

Truman Capote - Sünnipäevalapsed

Sisu:
Meeleheite Isand
Sünnipäevalapsed
Lõplikult sulgunud uks
Hõbedakann
Kogu lugu minu mätta otsast
Ööpuu
Truman Capote

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQtha0VNcktPclRVbzA/edit?usp=sharing

E. Bornhöhe - Ajaloolised jutustused

«Tasuja», «Villu võitlused», «Vürst Gabriel»

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthdlRwWmRvN0ZWQkk/edit?usp=sharing

E. Bornhöhe - Würst Gabriel ehk Pirita kloostri wiimsed päewad

"Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad" (1893) räägib talurahvaülestõusust Liivi sõja ajal. Peategelased on vürst Gabriel, vene vürsti ja eestlannast ema poeg, kes võitleb eestlaste poolel sakslaste ja rootslaste vastu, ja saksa aadlipreili Agnes von Mönnikhusen. Tegevus põimub nende armastusloo ümber. Tegevuse lõpus piiravad Tallinna Vene väed (1577) ning Pirita klooster süüdatakse. Selle teose ainetel on tehtud film "Viimne reliikvia".



https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthdFVsNjFFUW43MlU/edit?usp=sharing

E. Bornhöhe - Willu wõitlused

 "Villu võitlused" (1890) räägib Jüriöö ülestõusust. Talupojad püüavad tungida Viljandi lossi viljakottides. Plaan nurjub ja nad tapetakse. Nende juht Villu sureb lossi keldris vangina. Teos on "Tasujaga" võrreldes realistlikum, Villut on kujutatud keerukama karakteriga kui Jaanust. Dialoogid on lihtsad ja rahvalikud.

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthWjNoaFJvQU5OOGc/edit?usp=sharing

E. Bornhöhe - Tasuja

"Tasuja" on Eduard Bornhöhe Jüriöö ülestõusu aineline jutustus.
Bornhöhe kirjutas "Tasuja" põhiosa 17-aastasena Põltsamaal kihelkonnakooli abiõpetajana töötades. Teose lõpetas ta juba Tallinnas, kus jutustus 1880. aastal ka ilmus. Kirjutamise üheks ajendiks oli alles 1870. aastal taasavastatud Renneri kroonika, üks põhiallikaid Jüriöö ülestõusu kohta. Bornhöhe toetus siiski eeskätt Balthasar Russowi (1578) ja Christian Kelchi (1695) kroonikatele.
Teose tegevus toimub Jüriöö ülestõusu ajal. Peategelane on talupoeg Jaanus, üks ülestõusu juhtidest, keda tuntakse Tasuja nime all. Jaanus hukkub lahingus.

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQtheTBwTlJob2dabU0/edit?usp=sharing

Boleslaw Prus - Vaarao

Vaaraod tituleeriti seaduseandjaks, ülemjuhatajaks, kõige rikkamaks maaomanikuks, ülemkohtunikuks ja ülempreestriks ning isegi jumalate pojaks ja jumalaks. Vaaraod ei võtnud mitte ainult vastu jumaldavaid austusavaldusi rahvalt ja ametnikelt, vaid mõnikord ehitasid ise endale altareid ja suitsetasid viirukit omaenda kujude ees.

Käesolev romaan kõneleb Egiptusest XI sajandil enne Kristust, kui XX dünastia langes ja pärast päikesepoega ja igavesti elavat Ramses XIII-ndat vallutas vägivaldselt trooni ning ehtis oma lauba ureusega igavesti elav päikesepoeg, Amoni templi preester Sem-amen-Herihor.


https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthdFhsM3BSUmhFYTA/edit?usp=sharing

Balthasar Russow - Liivimaa kroonika

Üks tähtsamatest meie kodumaa ajalooraamatutest Läti Hendriku „Liivimaa kroonika” kõrval vanema aja kohta on Balthasar Russowi „Liivimaa kroonika”.

Kuna Läti Hendrik oma kirjatöös neid ainult risti­usu algusega meie maal ja Liivi- ning Eestimaa heit­misega sakslaste võimuse alla ise oma nägemise järele tutvustab, on Russow oma käsitlusalaks pikema ajajärgu võtnud. Ta algab oma teadetega sealtsamast, kust Läti Hendrikki, teeb aga esimese 350 aasta kohta kaunis lühi­kese ja pealiskaudse ülevaate, muidugi tolleaegsete eesleiduvate allikate järele. Alles 1535. aasta ümbrusest peale, kus ta ise oma nägemise ja kuulmise järele sündmuste ja olude käiku kirjeldab, laieneb ning süveneb teadete sisu. Oma kirjeldused lõpetab ta 1583. aastaga.

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthU2Q3a3FNdXhDUnM/edit?usp=sharing

Renate Krüger - Avignoni tants

Avignoni tants : Romaan Hans Holbein noorema elust


https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthRHdKNE5iNTRwbVU/edit?usp=sharing

Andrei Guljaški - Avakum Zahhovi seiklused

Sisukord:

• Juhtum Momtšilovos
• Seiklus keskööl
• Vihmasel sügisel
• Uinuv kaunitar

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthZUlCN1JscFRIRmc/edit?usp=sharing

Margaret Atwood - Uputuse aasta

Jumala Aednikud, usulahk, mis püüab ühendada teadust, religiooni ja rohelist mõtteviisi, on ammu kuulutanud Veeta Uputuse saabumist. Nüüd on katastroof käes ning enamik inimesi maa pealt pühitud. Ellu on jäänud kaks naist: Ren on luku taga nooblis seksiklubis ning Toby varjab end luksuslikus spaas. Mis on saanud nende sõpradest, armsamatest ning ökovõitlejatest? Kas ellujäänuid on teisigi?
“Uputuse aasta” on ühtaegu mõtlemapanev hoiatusromaan kui ka vaimukas mõistujutt.

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthaGlTRldxSHlKRDg/edit?usp=sharing

Isaac Asimov - Asum ja Impeerium

Ameerika ulmekirjanik Isaac Asimov jätkab oma romaanitriloogia teises osas Asumi ja Impeeriumi vahelise võitluse ja Asumisiseste konfliktide kirjeldamist.

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthdGxxQmdjOV9TNjA/edit?usp=sharing

Isaac Asimov - Asum

Asum (inglise keeles Foundation) on Isaac Asimovi Asumi-sarja esimene raamat. Romaan koosneb viiest temaatiliselt seotud lühiloost, mis anti esmakordselt tervikteosena välja 1951. aastal. Teos kuulub ulmekirjanduse, kitsamalt teadusulme valdkonda.

Asum paikneb planeedil Terminus. Kosmilise poliitilise keskvõimu olemasolu võimalikkusele ja vajalikusele keskenduva raamatu tegevus toimub umbes 20 000-50 000 aasta kaugusel tulevikus.

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthUzNUWWczNDFXWVU/edit?usp=sharing

Arthur Conan Doyle - Sherlock Holmesi tagasitulek

"Sherlock Holmesi tagasitulek" (inglise keeles The Return of Sherlock Holmes) on kolmeteistkümnest Arthur Conan Doyle'i jutustusest koosnev kogumik, milles uurivad ja lahendavad erinevaid juhtumeid detektiiv Sherlock Holmes ja doktor Watson.

"Tühja maja mõistatus" (The Adventure of the Empty House, 1903)
"Norwoodi ehitusmeistri mõistatus" (The Adventure of the Norwood Builder, 1903)
"Kriipsukujukeste mõistatus" (The Adventure of the Dancing Men, 1903)
"Üksildase jalgratturi mõistatus" (The Adventure of the Solitary Cyclist, 1903)
"Priory kooli mõistatus" (The Adventure of the Priory School, 1903)
"Musta Peetri mõistatus" (The Adventure of Black Peter, 1904)
"Charles Augustus Milvertoni mõistatus" (The Adventure of Charles Augustus Milverton, 1904)
"Kuue Napoleoni mõistatus" (The Adventure of the Six Napoleons, 1904)
"Kolme üliõpilase mõistatus" (The Adventure of the Three Students, 1904)
"Kuldsete näpitsprillide mõistatus" (The Adventure of the Golden Pince-Nez, 1904)
"Kadunud paremäär-kaitsja mõistatus" (The Adventure of the Missing Three-Quarter, 1904)
"Abbey Grange'i mõistatus" (The Adventure of the Abbey Grange, 1904)
"Teise laigu mõistatus" (The Adventure of the Second Stain, 1904)

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthODRFeXo0QWJCSzg/edit?usp=sharing

Arthur Conan Doyle - Sherlock Holmesi märkmeraamat

"Sherlock Holmesi märkmeraamat" (inglise keeles The Case-Book of Sherlock Holmes) on kaheteistkümnest Arthur Conan Doyle'i jutustustest koosnev kogumik, milles uurivad ja lahendavad erinevaid juhtumeid detektiiv Sherlock Holmes ja doktor Watson.

"Mazarini kalliskivi mõistatus" (The Adventure of the Mazarin Stone, 1921)
"Thor Bridge'i probleem" (The Problem of Thor Bridge, 1922)
"Roniva mehe mõistatus" (The Adventure of the Creeping Man, 1923)
"Sussexi vampiiri mõistatus" (The Adventure of the Sussex Vampire, 1924)
"Kolme Garridebi mõistatus" (The Adventure of the Three Garridebs, 1924)
"Kuulsa kliendi mõistatus" (The Adventure of the Illustrious Client, 1924)
"Kolme ärkliga maja mõistatus" (The Adventure of the Three Gables, 1926)
"Kaame sõduri mõistatus" (The Adventure of the Blanched Soldier, 1926)
"Lõvilaka mõistatus" (The Adventure of the Lion´s Mane, 1926)
"Pensionärist maalermeistri mõistatus" (The Adventure of the Retired Colourman, 1926)
"Looritatud üürniku mõistatus" (The Adventure of the Veiled Lodger, 1927)
"Shoscombe Old Place'i mõistatus" (The Adventure of the Shoscombe Old Place, 1927)

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthMi0zUmRkZHVCeXM/edit?usp=sharing

Arthur Conan Doyle - Sherlock Holmesi memuaarid

"Sherlock Holmesi memuaarid" (inglise keeles The Memoirs of Sherlock Holmes) on üheteistkümnest Arthur Conan Doyle'i jutustustest koosnev kogumik, milles uurivad ja lahendavad erinevaid juhtumeid detektiiv Sherlock Holmes ja doktor Watson.

"Hõbelauk" (The Adventure of Silver Blaze, 1892)
"Kollane nägu" (The Adventure of the Yellow Face, 1893)
"Maaklerikontori ametnik" (The Adventure of the Stockbroker's Clerk, 1893)
"Gloria Scott" (The Adventure of the Gloria Scott, 1893)
"Musgrave'i rituaal" (The Adventure of the Musgrave Ritual, 1893)
"Reigate'i mõistatus" (The Adventure of the Reigate Squire, 1893)
"Vigane mees" (The Adventure of the Crooked Man, 1893)
"Laevastikuleping" (The Adventure of the Naval Treaty, 1893)
"Kodune patsient" (The Adventure of The Resident Patient, 1893)
"Kreeka keele tõlk" (The Adventure of the Greek Interpreter, 1893)
"Viimane juhtum" (The Adventure of the Final Problem, 1893)

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthOGJBQ0g0c0pyWk0/edit?usp=sharing

Arthur Conan Doyle - Sherlock Holmesi seiklused I-IV

"Sherlock Holmesi seiklused" (inglise keeles The Adventures of Sherlock Holmes) on kaheteistkümnest Arthur Conan Doyle'i jutustustest koosnev kogumik, milles uurivad ja lahendavad erinevaid juhtumeid detektiiv Sherlock Holmes ja doktor Watson.

"Skandaal Böömimaal"
"Punapeade liit"
"Kadunud peigmehe juhtum"
"Boscombe'i oru mõistatus"
"Viis apelsiniseemet"
"Viltuse suuga mees"
"Sinise granaatkivi mõistatus"
"Tähnilise lindi mõistatus"
"Inseneri pöidla mõistatus"
"Kõrgest soost poissmehe mõistatus"
"Berülldiadeemi mõistatus"
"Punaste pöökide mõistatus"

https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthQ1dqVXp4ZnJaWVU/edit?usp=sharing