Tarzani-lugude neljas raamat.
„Mis pagan see on?" hüüdis üks madrustest.
„ Valge mees!" sõnas tüürimees. „Suruge aerudele, poisid, sõidame kaldale ja vaatame, mis ta tahab."
Kaldale lähemale jõudes nägid nad kohutavat kõhna olendit, kelle pead katsid hõredad hallid sassis juuksesalgud. Luine küüruvajunud keha oli peaaegu alasti, üksnes puusadel rippus mingi riideräbal. Pisarad voolasid mööda aukuvajunud rõugearmilisi põski. See elav luukere pomises midagi arusaamatut mingis kummalises keeles, mida keegi ei mõistnud.
„Venelane vist," taipas tüürimees. „See ta peaks olema... Hei sina! Kas oskad inglise keelt?"
https://drive.google.com/file/d/0BxDUgn81GQthcVM2R2lwSjJ1MFk/edit?usp=sharing